Sellest kuidas mind on taas karpi pandud..

Read my VisualDNA™     Get your own VisualDNA™

Sellest kuidas ma eriti hirmus olin..

Täna on taas õpetlik päev. Esiteks ma avastasin, et ma olen ametlikult masendav: veeta 7 tundi laupäeva hommikust, et katsetada kuidas paari tööasja realiseerida saaks ja seda "just for fun". Midagi on ikka pisut valesti ... Mul on enda üle hea meel, et ma sellest vähemalt teooriaski aru saan.

Lisaks siis sattus täna taas teele mingi veider situatsioon, kus väidetavalt ma käituvat tõrjuvamalt kui ennemuiste ja muidu näitavat välja vastumeelsust inimesega X suhtlemisel ("hääletoon ja suhtumine ja kõik muu.."). Jah, on inimesi, kes mulle lihtsalt EI MEELDI, ja ma ignoreerin neid, eriti karmidel juhtudel näitan seda välja aktiivse vältimisega. Küllakutsumine on minu arvates pigem aktiivse mitteignoreerimise vorm.. Seega, austatud publikum, kui ma kutsun külla ja ütlen, et teeks seda või teist, siis ma ei tee seda "ainult viisakusest"!

Aga pole minu asi võidelda tõsiasja vastu, et on inimesi, kes saavad üldjoontes aru seostest mu käitumise ja suhtumise vahel, ja neid, kes .. kelle arvamusest ma ei hooli.

Soundtrack: Leonard Cohen - .. (ei ole jõulumuusika!)

Sellest kuidas Imre pommiaugust questmasteri leidis..

Mis sõna meenub teile esimesena kohates sõna "pommiauk"? Minule meenub kusjuures alati kahtlane ligase aastaaja Jõgeva. Teate küll, see jupp seal Põltsamaa ja Mustvee vahel. Mul on tõsiselt hea meel, et ma ei pea seal igal aastal käima, või veel hullem - iga päev. Täna muidugi statistiliselt nii hea päev ei olnud..

Etsiis Imre avastas ennast hommikul 8:30 Jõgevalt. Avastamas halbu teid ja Jõgeva haigla-polikliinik-kaltsukat. Alati on ju polikliinikukülastajatel soov enne arsti juurde minekut sobrada virnas "siin kõik 10 krooni". Mina olin vapper ja suudsin ennast siiski sundida oma esialgse sihtmärgi poole samme seadma. Sihtmärk: kellegi MM kabinet, eesmärk: mitte saada 10000 krooni trahvi kaitseväekõlbulikkuse määramise arstlikku komisjoni mitteilmumise pärast.

Igatahes siis seisan haigla-polikliiniku-kaltsuka uksel, kutse näpus, suutes vaevu vastu panna kiusatusele seda kaltsukat hämmeldunult põrnitsema jääda. Tõstes silmad, tabab mind kerge "tere reaalsus2-laks: sama kutse näpus on sama ukse taga juba mitmekümneliikmeline kamp ebamääraseid nolke ja varieeruva soliidsusastmega noori. Fun. Esindatud oli igat sorti sulelisi ja karvaseid .. :P Näiteks "idinahuibljät mida mind siia nüüd kutsuti"-säga, "kuri pilk"-gängsta-kutt, "trügin kõigist ette"-ülikond, "panin 140-ga kruusateel"-koondis ja lisaks mõned tuttavad näod ka minu varasematest militaarseikadest. Üsna humoorikas kamp kui mitte arvestada seda, et nad kõik passisid sama ukse taga, kuhu mina üritasin saada. Lisaks oli pidevalt tunne, et ma mäletan sõjaväest liiga vähe nägusid ja veel vähem nimesid :S Ja loomulikult ei tule sul need nimed meelde siis kui sa nende inimestega suhtled ..

Bah, et siis anti meile kõigile ükshaaval kabinetist Quest: tiheda omavahelise konkurentsi tingimustes külastada kirurgi, psühhiaatrit, sisearsti, teha EKG, kontrollida kuulmist, käia röntgenist ja anda vere ja uriiniproov. Questi eduka sooritamise puhul oli lootust enne õhtut koju saada. Kui keegi on seal majas navigeerinud, siis teab, et asjade leidmiseks on ainus viis olla tüütu:
- "Vabandage, kus asub audiomeetria-kabinet?"
- "misasi?"
- "audiomeetria"
- "eiminakülleidea.."
Juhised, mis sa saad on peamisele stiilis "otse-otse-polikliinikusse-vasakule-vasakule-otse-vasakule-veel rohkem vasakule-otse .. ja siis kuskil seal".

Õpetlik oli ka:
* Kuidas kõrvaklappe ei tohi kasutada (näitlik diagramm ühe säga audiomeetrilise testi tulemustes).
* Kuidas 7 sekundiga verd võetakse ..
* Kuidas dialoog "kas on kaebusi?","vist mitte" annab infot, et katsealune on psüühiliselt terve ja kõlbulik, et ta kopsud-neerud-maksad-muudasjad on korras jms
* Kuidas "kõlbulik" templi löömiseks ei ole vajalik testide tulemusi ära oodata (EKG siis minu puhul)

Veider, veider päev. Aga vähemalt produktiivne: järgmiseks kaheksaks aastaks olen ma sõjakõlbulik. Ura!

Sellest kuidas hiired tuules kohtusid wannabe-räpparitega..

"jou-jou tk-tsh-thsk tsh-tsh-tk" .. ja teised veidrad hääled, mida mingid räpihuvilised (?) noored suutsid täna Illegaardis minust mõne meetri kaugusel tekitada, kui mina üritasin oma frustratsiooni matta raamatusse "Hiired tuules"
LK 40:

"Ta kaalus valvsalt iga oma sõna. Varasemast ajast ta teadis, kuidas teatavat liiki inimestega tuleb kõnelda. Ei tohi kasutada võõrsõnu. Kahemõttelisusest tuli igal juhul hoiduda, olgu neist .."
- KEDA huvitab, mis on remix, onja ? Tead, seal teeb see ..
".. nii raske loobuda kui tahes. Iroonia pidi täeisti kõrvale jätma. Niikuinii võetakse öeldut üheselt. Kõige hullem, kui partner hakkas kahtlustama, et nali oli mõeldud tõelise tögamisena. Siis oli kõik läbi. Ka .."
- tsk-tsk-tshk, tsk-tsk-tsktsk-tshk (mobiilist kostub mingit piiksumist, millele kaasa häälitsetakse)
"..ei tohtinud kasutada pikki lauseid, mille ots enne meelest jõudis minna, kui lõpp asjad kokku.."
- (Üllatavalt puhta inglise keelega kumbki räpparvennikestest haugub mingeid veidraid sententse)
".. võttis. See-eest võis hästi palju ropendada. Kurat tohtis kogu aeg öelda. Kui räägiti seistes, siis tuli end kandadel õõtsutada, käed taskusse surutud, ja iga minuti järel sülitada. Kõnelema pidi väga kategooriliselt ja võimalikult üldiselt. Kõige parem oli kiruda seda, mida kõik kirusid, ja väga asjatundliku näoga kiita seda, mida niikuinii.."
- tsk-tsk-tsk tshk tskstsks ... (mobiililt mingi piiksumine ja rütmipille järgitegevad räpparbro'd)
".. kõik kiitsid. Ja kogu aeg tuli valvel olla. Et keegi ei hakkaks kujutlema, et sul on jumal teab milliseid kavatsusi. Sest kui .."
- (wannabe-kuri wannabe-räppar häälitseb taas, pikalt ja pidevalt millestki mis pidavast 50cents repertuaarist olevat)

... ja nii seni kuni mul BF&tonic otsa sai. Siis otsustasid nad ka lahkuda, kohe pärast mind, kaabakad.

Aga "Hiired tuules" näib lahe raamat olevat, snoobilikku pseudointellektuaalsust olen ma ennegi hingelähedaseks pidanud. Äratundmisrõõmu Victor Kaku arvamustest ja situatsioonidest, pole need teps mitte võõrad.

Inimesed seebiks, eriti need lollid, labased ja häirivad.

"Ta tundis, et tobud on talutavad ainult ainult niikaua, kui nad teavad oma kohta. Aga kui üks niisugune muutub agressiivseks ja tõuseb tagajalgadele, siis tuleb ta hävitada." (Hiired Tuules, lk 34)

soundtrack: Amorphis - My Kantele

Sellest kuidas Imre Tühiranda vaatas..

Oehjah, ma olen kaheksa korda mõtelnud, et nüüd peaks jälle oma vigina ja muidu kommentaarid siia välja paiskama, aga no ei saa mahti! Nii tore on ju pseudoasjalik olla. Ah, ärge hakake käega märku andmagi, et ära ei petnud..

Vaatasin eile ära sellise teose nagu "Tühirand". Üsna õpetlik, vuntsidest hoolimata. Rahulolematus, lollus, mõistmatus ja saamatus - väga eestlaslik. Lisaks veel ajastuks ehe nõukogudeaeg, mida kahjuks pärsi hästi taastoota ei olnud õnnestunud. Aga see ei olnud vist ka eesmärk. Tegevustlik on pisut jabur, pisut aeglane, pisut masendav. Dialoogid on sisutu või puuduvad üldse. Teatav sarnasus JArmuschiga on isegi olemas (H.Volmeri arvamus).
Soovitan kindlasti kõigil sellegipoolest see lühifilm (40 min) ära vaadata. Targaks ei saa, elamuse siiski. Hinnang 60/100.

Veider, aga ma usun et minugi tutvusringkonnas on inimesi, kes ei ole isegi suutelised rahuloluks. Vähemalt mitte kauem kui mitmed (loe: several) minutid. Nimesid nimetama ei hakka, aga eks need kandidaadid teavad ise.. ;) See, et ma ise vahel ei ole 100% kindel oma tahtmistes, ei loe :P Ma vähemalt olen oma elu ja valikutega rahul, vahel õnnelikki. Nii hea on teistele näpuga näidata ja vigiseda..

Järgmine teema: HRL esimesed esitajad on joonele pandud. Soilwork, mingid gootid ja ebamaarased poolakad. Tegelikult olen ma veendunud, et pole vist olulist vahet, mis line-up sinna koondub. Häid asju tuleb nagunii ja mina lähen sinna nagunii. Eks kui piletid müüki tulevad ja esitajate nimekiri kaalukamaks läheb, siis hakkan jälle promo tegema õilsas lootuses mingi seltskond kokku saada. Kui haledad vabandused jälle kuhjuvad ja "kurihuvilisi" ei leidu, siis.. no, ütleme, et minemata ma sellise pisiasja pärast ei jätaks. Kui keegi tore inimene on sama plaaniga, siis andku teada .. (d'mit, pidin ju piletid ära ootama).

Kui viitsiks vigiseda, siis räägiks veel:
1) kuidas ma ühe brassiillase eestlastevaenulikuks ajasin
2) kuidas ma pole seni ühestki loengust veel puudunud, aga kiusatus kasvab iga päevaga
3) kuidas neli päeva järjest hilisõhtuti tööl passida ei mõju motivatsioonile hästi
4) tavalisest inimvaenulikkusest, põhjndatust (EL,KaRe jms) ja põhjendamatust
5) kuidas ilus plaan täna bridži mängida läks lörri (haige sõna).

Paraku ei viitsi..
Some other time, some other monkey

Soundtrack: Pet Shop Boys - Being boring