Sellest, et teletupsumaa sai järjekordse linnukese..

Taas ring käidud Hard Rock Laagris. See oli mul kuues aasta kaemas karvaseid ja sulelisi, kes eksponeerivad mitmekülgsust lipates staadioni, laululava, kalmistu ja teletupsumaa vahet. Taaskord silmitsemas toimuvat ka läbi läätsestiku..

		2011 Hard Rock Laager VIEW SLIDE SHOW DOWNLOAD ALL

 

Soundtrack: Rotting Christ – Noctis Era

Sellest, et teletupsumaa sai viienda linnukese ..

Aastast 2006 olen igal suvel ennast ühel juulikuu nädalavahetusel Vana-Vigalas Hard Rock Laagris leidnud,  kus karvased ja sulelised kogunevad ja kaks päeva mängitakse ohtralt elusat kurimuusikat. Nii ka sel aastal, hoolimata jalgpalli MM veerandfinaalidest ja tavapärasest mõnevõrra vähemhuvitavast esinejate nimistust – olin kohal.

 

Seekord oli siis lineup selline:

REEDE, 2. juuli 16:00    Paean    17:00    Saviours (usa) 18:00    Goresoerd    19:00    Black Cobra (usa) 20:00    Evestus    21:00    Pedigree 22:00    Weedeater (usa)     23:00    Demonical (swe) 00:00    Finntroll (fin)

LAUPÄEV, 3. juuli 12:00    Kantor Voy     13:00    Lassie The Cat (lat) 14:00    Sõjaruun    15:00    Cantilena 16:00    One Dollar Project     17:00    Ocularis Infernum (lat) 18:00    Crionics (pol)     19:00    Recycle Bin 20:00    Mad Sin (ger)     21:00    Throes of Dawn (fin) 22:00    Metsatöll    23:00    Horricane 00:00    Mayhem (nor)

Positiivset sel aastal ?

Ilm – suurem suvi kui Eestile enamasti antakse. See on kusjuures igal aastal nii olnud, et Tartust lahkudes ja teel sajab vihma ja kohapeal on suvi. Sel korral isegi nii suur suvi, et ma isegi hetkeks kartsin, et rohkemeksponeeritud kehaosad nagu nägu ja käed võiks ära põleda.. Mingi päikesekreemi kasutama ma ju pea kunagi ei vaevu :P

VIhm oleks muidugi ka tore, aga niiväga kui mulle ka meeldiks mudas hullata, ei tundu see mitte universaalselt hea. Eriti kui vihma peaks tulema kõik 2,5 päeva järjest, mis vist juhtus kunagi Rabarockil..

Väike valik positiivselt meelde jäänud esinejatest:

• Saviours – Usa punt, kvaliteetne ja samas kuidagi pretensioonitu. Just selline  kraam mida laagrist ootaks.
• Weedeater – taas USA. Kui imago kahtlane meelemürgilembus kõrvale jätta, siis sound oli mõnus. Mittekiire ja jõuline – that’s the way I like it. Ehe näide sellest, et kolm instrumentalisti on täiesti piisav ja ei ole vaja kuut kitarristi üksteisest üle mängima..
• Evestus – päris mitme bändi korral häiris mind eristumatus lambisuvalisest mörr-bändist, siis Evestusel sellega ilmselgelt probleeme ei olnud. Lisaks napakale muusikale (dramacore :P) olid tegelased ka show’ga vaeva näinud, tehes näiteks rohkem kostüümivahetusi kui läti eurolaulikud, püüdes tähelepanu lugude vaheaegadel vaheshow’dega, jagades publikule nänni jms ;) Väga fun!
  
• Kantor Voy – rahulikum bänd teise päeva alustuseks, soliidne lead-kitarr ja päris hea sound. Peaks täitsa kunagi lisa uurima.
• Metsatöll – No ei saa ikka maha salata, et töll on kvaliteetne live-band. Seekordne live oli imho minu nähtuist üks viimaste aastate õnnestunumaid.  Hea tasakaal vähetuntud ja vanade lugude vahel. Kui isegi nende halval päeval suudavad nad ok olla, siis õnnestunuma live korral on nad suisa meeldivad. 

Negatiivset ?

Ma ei hakka siin praegu näpuga näitama ja siunama nende inimeste pihta, kes ära hüppasid ja tulemata jätsid, kuigi võiks. Vähemalt autosse leitud suvalised asendus-kuriinimesed olid täitsa toredad. Samuti oli traditsiooniliselt kohal KK oma peredega, kes sisustasid ka paar hetke..

Mayhem – nii “norra metal” kui olla saab, kirikupõletamiste, pealuude, poomisnööri, vere imiteerimise jms. Muusikaliselt üsna mittemidagiütlev. Seda kurvem, et algselt tulema pidanud Rotting Christ tundus palju-palju huvitavam. Dämit.

Fotod. Kui eelmisel aastal oli võimalik karvastest mööda hiilida ja otse lava eest oma pildid teha, siis nüüd seda õnne enam ei olnud ja pidi pildi saamiseks rämezuumiga läbi käte-peade-juuste trügima. Loomulikult jättis see jälje teravama pildi saamisels vajalikule avale/säriajale/ISO’le ja paljud lootustandvad kaadrid läksid pisut vasakule ära. No samas on Kaidost ka võimalik aru saada – press on profid ja muud on ju lihtsalt turistid. Pööbel tulebki hoida tara taga ..

- - -

Selleks korraks siis seljataga. Huvilised kaegu ka teisi pilte @ skydrive:

View Full Album

Järgmine muusikaline laagripeatus ilmselt Augustibluus & Haapsalu, pilet istub mul juba laual. Praeguse seisuga on potentsiaalsetele kaashuvilistele autos veel ruumi. Kes on huvitet, see andku teada..

Sellest, et teletupsumaa tuleb ka sel aastal..

Oh, ei saa ju traditsioonidest loobuda. Seega alustan ka sel aastal varakult reklaamitsüklit üritusele HRL2010. Teletupsumaa hinna sees.
 
Kaido on orkutis “ametlikult” välja hõiganud, et :

”Hard Rock Laager 2010 piletite eelmüük algab esmaspäeval 8. märtsil. Erikujundusega piiratud arv fännipileteid hinnaga 450 krooni”

Fännipilet tähendavat mitte seda, et sa oled kõige karvasem, vaid seda, et kiiremad saavad Liivamäest 50 eeku odavamalt ja mingit nänni kauba peale (särgi?) ;)

Meenutuseks palu aastast 2009:

View Full Album

View Full Album

Soundtrack: The Belka – Peied

Sellest, et ma vorpisin HRLil pilte teha..

Ennemuiste sai Hard Rock Laagrit külastatud, neljandat aastat järjest. Heietada praegu ei jaksa. Kuna ma olin sel aastal üsnagi vähesotsiaalne ja panin rohkem tähelepanu lihtsalt hingamisele ja ettejäävate asjade jäädvustamisele, siis lihtsalt panin hunniku pilte üles. Huvilised kaegu: Esimene päev, Teine päev.

Nagu ka piltidelt selgub, siis tipphetked minu jaoks olid:

• Kosmikud – lõbus kamp kes on laval traditsiooniliselt head.
• Septicflesh – Suutis head atmosfääri tekitada (Anubis!)
• Morigan – ei, asi ei ole ainult naissoost solistis, parajalt kerge(raske) muusika, lõbus esitus ja miski tajumatu veel.

EEEEEERRROOOOOOO !

 

 

Ja btw, alanud on registreerimine kohtadele transpordis sellistele üritustele nagu
Augustibluus (14-15 august) ja Rock Ramp (17-18 juuli)
:)

soundtrack: Bob Marley – No woman no cry
Tegelikult tahaks kuulata hoopis seda: The Cure – Fascination street

Sellest et igaaastased reklaamiminutid on jälle käes..

.. nagu jõulud. Tulevad igal aastal, enam-vähem ühesugused kõlinad-kulinad. So, where was I ? Õige jah. Reklaamiminutid.

Reedel minek taaskord Hard Rock Laagrisse ja nagu igal aastal, teen ma mingil hetkel reklaami, et kui on huvilisi, siis mul on autos ruumi ohtralt üle. Tagasihoidlikumalt  varustatutele on pakkuda ka näiteks üks vaba magamiskott. Tähelepanelikud inimesed ilmselt said aru, et mingi hetk on Praegu ja pisut ka Nüüd.

See saab olema vist neljas (?) aasta järjest teletupsumaad külastada. Sel aastal (erinevalt varasematest) ei ole isegi kedagi väga-väga head tahan-näha-nime line-upis. Loodetavasti see tähendab, et ei ole nõmedat pingelangust, nagu eelmisel aastal oli pärast Witchcraft-Primordial combo't. Lubavaid bände aga on pisut siiski:

• Septicflesh
• Kosmikud
• Metsatöll
• Tharaphita
• Herald

aga vaadake ise: http://laager.hardrockclub.ee/ . Mina kavatsen igatahes marurahulik olla ja lasta ennast tundmatutel tegelastel meeldivalt üllatada..

Huvitatud siis pangu mulle aegsasti käsi õlale ja tehku üks tavapärane repliik.

soundtrack: Led Zeppelin – Tea for one        (mitte väga HRLilik, I know)

Sellest, et telgiparkimist on kaval ette planeerida..

Viimane nädal on läinud käteväänamise ja mõningase nohu saatel. Kuhu jäi masohismipisik kui tast oleks abi ? ;)

Aga tegelikult on kõik hästi. Kevad tuleb, inimesed mängivad minuga Magic'ut ja Hommi (koos juurdekuuluvate mölavoorudega), varsti saab teatrisse, hooajajagu "Dead Like me" osi on veel vaadata, mul on Fowles'i "Maag" käeulatuses ja lugemisjärjekorras, ebameeldivamad pisiasjad ja ärritajad on leidnud oma õige koha "vahet pole"- või "Good For You"-kastis jne.

Lisaks selgus midagi mu telgi kohta:

Kui kevad tuleb, siis muretsen rattad ja lähen Haapsallu. Lihtsalt niisama.

Sellest kuidas möödus HRL2008..

Esiteks kiire kommentaar kommentaaride kohta. Situatsioon:
- "Kuidas oli?"
- "Oli kah."
Sisutu, eks? seega skipin kahesõnavastuse ja kommenteerin pisut rohkemate sõnadega.

Tegelikult oli HRL ok. Mõõdukalt pessimistlikult olin ma valmis kogemuseks stiilis Kevadtorm (kahtlane militaarüritus, kus meeldejäävaimaks osutus läbimärg olemine ja kaevikupõhja 20 cm vedelat pori).  Tee Vigalasse oli paljutõotav: Tartus sadas, teel sadas pisut vähem, siis jälle pisut rohkem, hetk selget, siis jälle sadu, siis veel suurem sadu jne. Olin juba mõttes valmis selleks, et auto tuleb kuskile kilomeetrite kaugusele jätta, sest HRL parklapõld on läbitamatu. Siis aga selgus, et Fickel tervitab meid kuiva ilma ja põlluga. Kena temast.

Esimene päev oli tõeliselt tore. noorband ja Catafalc olid küll kuulatavad mitte-midagi-erilist bändid, kuid edasi oli midagi minu maitsele.. kodumaine Leech pakkus mõnusa kerge chill'i etteaste, rahvas pikutas lähikonnas murul ja nautis päikest ja niisama-olemist. Mina lugesin raamatut (Thomas Harris - "Hannibal rising") ja tundsin ennast marumõnusalt.. Btw pildil on näha taustal see paljumainitud teletupsumaastik Simponsi- või navitrolla-pilvedega ;)

Edasi tuli minu jaoks positiivne üllatus Charon, kes olgugi et ma nende lugusid eriti ei teadnud, suutis tähelepanu köita ja hoida. päris kobe oli ka venelaste Stigmata. Sound oli ilus, aga peagi (ilmselt minu puuduliku keeleoskuse tõttu?) muutusid kõik lood üsna liiga ühesugusteks, et neist rõõmu tunda. Lootustandev sellegipoolest. Muide, Stigmata oli vist ainuke välismaa bänd, kes leidis, et nemad suhtlevad publikuga mitte-eesti või inglise keeles. My bad, aga mitte kuraditki ei saanud aru. Mõttes olin ma siis juba järgmise esitaja juures ja väga ei hoolinud ka arusaamise vajadusest.

Witchcraft.  Olles neid kodutöö korras mõnevõrra kuulanud, oli mul põgus paranoia, kas nad suudavad live's kuriinimeste keskel seda atmosfääri luua, mis on nende viimasel plaadil. Nad tulid sellega kenasti toime mängides võimsamalt ja kvaliteetsemalt, kui ma uskusin neid võimelised olevat. Terve set'i kohta oli minu jaoks tundmatu ainult üks lugu, paremad palad said kõik ka ära mängitud : "Walk between the lines", "If crimson was your colour", "hey doctor", "Leva", jpt. Puudust tundsin ainult loost "What I Am". noh, juhtub. Piiratud aeg ka.. Witchcrafti solist oli ka meeldivalt viisakas ja küsis luba enne rootsikeelsete lugude esitamist - päris kena žest, arvestades, et enamik publikut suure tõenäosusega seda keelt ei räägi.. Igatahes, Witchcraft osutus festivalil kategoorias My Favs austavale positsioonile 2. Positsioon 1 tuli kohe järele:

Primordial oli suutnud mulle viimase nädala jooksul mõõdukalt meeldima hakata, ja plaadikõla järgi uskusin neid ka väga hea ka "elusast peast" olevat. Olid ka, kuigi kehtis vana tõde: "helimees on pede". Üsna pettumustvalmistav oli kuulata nende avalugu (üht võimsamatest lugudest, imho) "Empire falls" vaiksemini kui ma tööajal kontoris seda kuulan! ALATU!

Aga nende viimane album ON hea ja nad suutsid selle väga kaasahaaravalt ja võimsalt ära mängida.. Solist oli hingega asja juures ja suutis ka mind väga hästi kaasa haarata. Väga tuus oli ka solisti keha- ja näomaalingud. miskipärast meenus mulle KOTOR2: Sith lords ;)  niiehknii, minu lemmik selleaastasest laagrist. Olin hea fänn ja ostsin särgi. Peaaegu oleks olnud veel parem fänn ja oleksin ka plaadi ostnud, aga sain pidama.

Horricane ja No Big Silence esinemisest palju meelde ei jäänud.. need olid pigem sellised warm-down artistid minu jaoks ;) Kuigi tasub märkida et mingi väidetava kohaliku superstaariga tehtud Lacuna Coili kaver kõlas NBS esituses väga mõnusalt.

Teine päev algas aeglaselt ja uniselt kuriasjadega. Mitmed neist ei pakkunud enam pärast Witchcraft-Priomordial duublit erilist emotsiooni. Samuti otsustas ilm regulaarselt tilkuda. Kiss-paroodia Tiss üritas (ebaõnnestunult) staaritseda ja (ebaõnnestunult) publikuga suhelda ja laulma panna. No teise päeva lõuna on ilmselt pisut vara, eriti kui muusikaliselt eriti särav ei ole. Seborrhea ja Melmac'i magasin sõna otses mõttes maha ;) järgmine peatus oli Taak, kellest lootsin päris head heavy-kraami saada. Hea, kuid mitte nii hea kui üleeelmisel laagris. Pärast seda oli minu jaoks "vaba aeg", sest ükski järgnenud esitajatest ei kvalifitseerunud minu ärahellitatud kõrvade jaoks piisavalt huvitavaks, seega peamiselt toitumise, hulkumise ja raamatu seltsis veetsin aega kuni Tölluni. Metsatöll tegi oma.

Mõnevõrra üllatuslik esineja Laagris oli Sõpruse Pst. Küll tahaks helimeest taas süüdistada, et sünt ei tohiks olla domineeriv instrument ja et kitrarri võiks ka vahel kuulda olla, aga see oleks vist ebaõiglane - elektrooniline diskolik heli vist ongi Sõpruse pst'le omane. Saksofon oli hea. Samuti lugu "Oota mind ära" (?). Üllatavalt meediv esitajavalik eelnenud kuriasjade järele..

Amorphist püüdsin lava ees oodata, kuid sattusin mingite kahtlaste sägade lähedusse, kes ajasid mingit nii labast möla suust välja ja alkoholi näost sisse, et pärast esimest paari lugu otsustasin lahkuda kuskile kaugemale meeldivamasse seltskonda. Kalmistukünkalt oli ka päris hea kuulata, kuigi Amorphis oli igavam kui ma lootsin. Pisut erksamaks läks alles lõpu poole, kui tulid lood "The smoke" ja "My Kantele". Minu lemmik "Day of your beliefs" jäigi neil mängimata. Vägisi jäi ikkagi kahtlus, et Amporphis on pigem stuudio kui lavabänd. Samas see arvamus võis ka minu tuju pealt tulla.

Selline lühiülevaade siis. Ilm oli kesisem kui varasemal kahel aastal + paremad esinejaid jäid esimese päeva keskele, mistõttu jäi ootuse asemele pisut rohkem aega ärrituda inimeste ja asjade pihta. Näiteks selle pihta, et lagastamine näib tulevat mõnele loomulikust :S Wäääh!

Aga.. kiired tänusõnad KK pihta, kes täitis mu auto kenasti lastekoduga, mis pakkus vahelduva eduga seltsi ka kahe autosistumise vahel. Abiks üsna mitmel rindel.

Soundtrack: Tiamat - (Judas Christ) - Too Far Gone

Sellest kuidas tähistada naistepäeva..

Tegelikult ei ole selles ju midagi keerulist - kindlasti suudaks nii mõnigi taibukam fella ka ise selle peale tulla, et hea plaan oleks näiteks selline:

• Magada, magada, magada (parafraseerides unustuse hõlma vajuvat isake Leninit).
• Osta pilet Hard Rock Laagrisse ning kaeda, mida Metsatöll Sadamateatris teeb..
• Vahele pisut korraloomist ja toitumist..

Noh, good enough for a day, eh?!

(Pilt on vist 2006 Hard Rock Laagrist, by meself)

Töll väärib siiski paari sõna rohkem. Eks neid ole tegelikult korduvalt nähtud-kuuldud, aga nad suudavad ALATI rahva kaasa võtta ja tuju heaks teha.. Naestepääva erina oli ka väga lahe kui band jagas huvilistele tulpe. Peaaegu sama lahe kui see kui Liquido kinkis Griinil Mariale sünnipäeva puhul tordi ja publik laulis "häppi-bööfdei-dujuu" ;-)

.. ja HRL pileti ostmisega meenub loomulikult suine aeg, teelolek, orienteerumine kohtades, kus sa pole varem viibinud, ööbimine autos kuskil suvalises kohas kui uni juhtub tulema.. Raamatulugemine Enno valvsa pilgu all oli eriti lahe olgugi et tookord ma Paldiskisse ei jõudnudki. Oeh-jah.

Enivei, taaskord algab hooaeg, kus ma teen inimestele reklaami, et tuleb Laagrisse minna. Rabarockile võib minna, kui bandid tulevad head, aga Hard Rock Laagrisse tuleb minna igal juhul. Kui leidub mõni huviline, kes suudaks ilma draama ja osalistele jäädavaid kahjustuste tekkimise ohuta minuga HRL'ile tulla, siis andkem teada: saaks autos kohti hakata broneerima.. ;)

soundtrack : Metsatöll - Ussisõnad

Sellest, kuidas ma HRLil käisin.

Esiteks lubage mul alustada õpetliku tervitushüüdega, mis tähistab minu naasmist tsivilisatsioonirüppe:

JEEEEEEEEE[E]

Esimene plaan (seitsmest enamkasutatavast ? eiei, ma olen viimasel ajal liiga palju Jonathan Stroud'i lugenud) on see, et mul on taas internet. As can also be seen from current diagram. Plaan number kaks kuvab meile hoopis seda, et ma jõudsin HardRockLaagrist eluga tagasi. Sutsu räpaselt, sutsu väsinult, kuid kahtlemata rahulolevana..

Ma küll ei viitsi detailides paremaid seiku kirjeldada, aga tuleviku tarbeks enda mälu värskendamiseks mõned märksõnad:
* "kurat, sajab ja und ei tule.. lähen õige homme hoopis Laagrisse".
* Hääletajad & A & lambiinimesed
* Johnny Depp
* pähklite paljunemine
* mudased tütarlapsed ja "Kallistameeeee!"
* Tiamat - Sympathy for the devil
* "Gay Bar" kui uus hümn
* akadeemiline big happy family ;)
* - "Dokumenti tahan" - "Ei taha!" - "Ok"
* Leebe-leebe meeskond.
* Laager tuleb sügiseti korraldada , siis jõuab pähklipuu rockivaadid suuremaks kasvatada.
* ...

Igatahes, selle suve kogemuste põhjal: rabarockile tasub minna kui tulevad head esitajad, HRL võiks igal juhul külastada..

ja btw: J.Stroud'i Bartimaeus'e triloogia on mõnus. Eriti Bartimaeus, oo Tiivuline Siug.

soundtrack: Rasmus - ???

Sellest kuidas Imre Tühiranda vaatas..

Oehjah, ma olen kaheksa korda mõtelnud, et nüüd peaks jälle oma vigina ja muidu kommentaarid siia välja paiskama, aga no ei saa mahti! Nii tore on ju pseudoasjalik olla. Ah, ärge hakake käega märku andmagi, et ära ei petnud..

Vaatasin eile ära sellise teose nagu "Tühirand". Üsna õpetlik, vuntsidest hoolimata. Rahulolematus, lollus, mõistmatus ja saamatus - väga eestlaslik. Lisaks veel ajastuks ehe nõukogudeaeg, mida kahjuks pärsi hästi taastoota ei olnud õnnestunud. Aga see ei olnud vist ka eesmärk. Tegevustlik on pisut jabur, pisut aeglane, pisut masendav. Dialoogid on sisutu või puuduvad üldse. Teatav sarnasus JArmuschiga on isegi olemas (H.Volmeri arvamus).
Soovitan kindlasti kõigil sellegipoolest see lühifilm (40 min) ära vaadata. Targaks ei saa, elamuse siiski. Hinnang 60/100.

Veider, aga ma usun et minugi tutvusringkonnas on inimesi, kes ei ole isegi suutelised rahuloluks. Vähemalt mitte kauem kui mitmed (loe: several) minutid. Nimesid nimetama ei hakka, aga eks need kandidaadid teavad ise.. ;) See, et ma ise vahel ei ole 100% kindel oma tahtmistes, ei loe :P Ma vähemalt olen oma elu ja valikutega rahul, vahel õnnelikki. Nii hea on teistele näpuga näidata ja vigiseda..

Järgmine teema: HRL esimesed esitajad on joonele pandud. Soilwork, mingid gootid ja ebamaarased poolakad. Tegelikult olen ma veendunud, et pole vist olulist vahet, mis line-up sinna koondub. Häid asju tuleb nagunii ja mina lähen sinna nagunii. Eks kui piletid müüki tulevad ja esitajate nimekiri kaalukamaks läheb, siis hakkan jälle promo tegema õilsas lootuses mingi seltskond kokku saada. Kui haledad vabandused jälle kuhjuvad ja "kurihuvilisi" ei leidu, siis.. no, ütleme, et minemata ma sellise pisiasja pärast ei jätaks. Kui keegi tore inimene on sama plaaniga, siis andku teada .. (d'mit, pidin ju piletid ära ootama).

Kui viitsiks vigiseda, siis räägiks veel:
1) kuidas ma ühe brassiillase eestlastevaenulikuks ajasin
2) kuidas ma pole seni ühestki loengust veel puudunud, aga kiusatus kasvab iga päevaga
3) kuidas neli päeva järjest hilisõhtuti tööl passida ei mõju motivatsioonile hästi
4) tavalisest inimvaenulikkusest, põhjndatust (EL,KaRe jms) ja põhjendamatust
5) kuidas ilus plaan täna bridži mängida läks lörri (haige sõna).

Paraku ei viitsi..
Some other time, some other monkey

Soundtrack: Pet Shop Boys - Being boring