reede, veebruar 25, 2011

Sellest Suurte Lombardlaste otsingust..

Vittorini - Vestlus sitsiilias

Pegasuse Klassika, säästuriiuli ja vana hea randomijumala hea koostöö tulemusena maandus mu seljakotti

Elio Vittorini “Vestlus Sitsiilias”.

Kaasa sain sümpaatse inimese, kellega koos seesmise rahutuse eest (ja sellega koos) ärasse pageda. Teelolek ja inimeste veidrad kuvandid su ümber, näiteks oksaraotaolised, apelsini haukavad, vuntsiga ja vuntsita, nuge teritavad, “hmnjaa”-ütlevad ja paljud Suured Lombardlased. Nende vahele üldjuhul melanhoolsevõitu aegade-piltide-emotsioonide virvarr.

Vittorini pidev fraaside kordamine oli minu jaoks uudne võte. See oli esimestel lehekülgedel pisut häiriv, kuid sellega harjus ja takkajärgi mõeldes andis see palju juurde. Lisaks niigi piltlikule keelekasutusele võimendas see kordamine mitmeid nüansse ning mis veelgi olulisem – mängis ajaga. Korduvad fraasid olid kui markerid, mis hoidsid koos ja seostasid reaalsust sisemise emotsioonide-,  mälu- ja mõttemaailmaga, võimaldades paremini kirjeldada toimuvat sel unenäolikul, pisut hüplikul moel.

Raamatu kirjeldustes-arvustustes vihjatakse enamasti, et tegemist on mõistujutuga Mussolini-aegsest Itaaliast (avaldatud 1938). Ärge laske sellest ennast hirmutada, sest ka õigel ajal käivatest rongidest ja läbi lillede il duce-aja kirjeldamisest hoolimata on tegemist väga hea rännakuromaaniga. Andku Vittorini mulle andeks, aga ma nautisin seda teost rohkem stiili ja peategelase isiku tõttu kui ajaloolises kontekstis.

Soundtrack: Steve Morrison – Baby Please Don’t Go

Sildid:

kolmapäev, veebruar 16, 2011

Sellest, kuidas lähtekoodi abil terroriste taga ajada..

Tänane õppevideo käsitleb tüüpilisi Lähtekoodiga ümberkäimise ohtusid.

 

Ülevoolavalt ebaoriginaalselt, nagu harilikult, kasutagem kellegi teise sõnu:

“Hello Im a Programmer and this is a very realistic portrait of my job, I go back in time, I deal with terrorists, and I get to see explosions every eight minutes...

If only...

These kind of movies make us look cool so stfu haters!”
(mcremi kommentaar @ youtube)

frankSamas tore, et ollivuud suudab jälle uut ja originaalset probleemistikku välja pakkuda. Või siis lihtsalt rohkem plahvatusi ja hukkunuid filmiminuti kohta. Antud teoses tarvitusele võetud korduvhukkumise võte rikub küll statistikat, aga vähemalt numbri saavad ilusa.

Viginast hoolimata vaataks reklaamitud teost hea meelega. Ma ei usu, et see on nii kole nagu Eagle eye ja Jake’i nägemine toob alati hea mälestused: kirves õlal inimeste põrnitsemine ja loomulikult Frank - minu lemmikjänes.

soundtrack : BB King & Albert Collins – Call it a stormy monday

Sildid:

esmaspäev, veebruar 14, 2011

Sellest, et Jef ei taha..

Ebaoriginaalne sissejuhatus, mida ei saa mainimata jätta: külmonkuradikuradikülmon. Elu on teki sees, väljaspool seda on .. maidea, mis seal on. Ma üritan sinna mitte minna.

Teki see seltsisin sõbralikult feissbuuki ja tema pisut sisukuma sõbra juutuubiga ning maandusin mingil hetkel tsüklis vestlusel Jef'iga:

Veidravõitu monoloogilõhnaline dialoog-pala. Soovid, vaikne vastasseis, pendeldamine kahe meeleolu/taktika vahel ja tajutav distants tegelaste (Jef!) ja maailma vahel. Muusikalilikum osa näib kuidagi ebareaalne ja irooniline. Teise osa klaver aga jääb kuskile mõtte tahaossa kummitama.

"Ei, Jef, nii enam küll ei saa!"

Mis meenutab, et tahaks teatrit. Mitte mingit koledat rahvalikku janti, vaid midagi minimalistlikumat ja/või jaburat - miskit, mis vaevaks juhet ja tekitaks soovi maailma välja lülitada, kuni ma olen elamuse enda jaoks läbi mõelnud. Ilmselt peab vaatama Tartu Uue Teatri mängukava, nendega on ses osas häid kogemusi (Elud, IDentiteet)..

Sildid: , ,

esmaspäev, veebruar 07, 2011

Sellest, et tšello eest saab boonuspunkte..

Kord ennemuistsel a’al näitas EL monokroomsete seinte ja põrandate poole ja nagu varemgi juhtunud, märkasin ma näidatut ja paremaid palasid alles mitmed ajad hiljem.

Järgnevalt mulle mõned järjehoidjad meeldetuletused teemal Yann Tiersen - multiinstrumentalist-helilooja. Muide, tema laiem tuntus tuli andes oma muusikat filmidele Amelie ja Good Bye Lenin.

Huvitav, kuidas Yann roadtripi-kaaslaseks sobiks. Hooaeg tuleb. Varsti.

Sildid: