Nendest raamatutest, mida ma endaga kaasas olen tarinud..

Meenutasin täna paari raamatut.. ja avastasin, et ma olen palju hea kraami olemasolu ära unustanud. Püüdsin pisut meenutada, mida ma hiljuti lugenud olen ja suutsin taastekitada sellise nimekirja:

2006 või 2007

Anthony Burgess "Kellavärgiga apelsin"
Toni Morrison "Armas"
Nick Hornby "Pikk tee alla"
Chuck Palahniuk "Kaklusklubi"
Robert jordan "The eye of the world"
Bret Easton Ellis "American psycho"

2007

Sartre "iiveldus"
Mihkel Mutt "Hiired tuules"
William Golding "Vaba langemine"
Jan Kaus "Tema"
Emil Tode "Raadio"
Eoin Colfer "Artemis Fowl"
Jack Kerouac "Teel"
Jonathan Stroud "Ptolemaiose värav"
Jonathan Stroud "Samarkandi amulett"
Jonathan Stroud "Golemi silm"
Mihkel Mutt "Rahvusvaheline Mees"
Mihkel Mutt "kõrtsikammija" (vms, ei mäleta pealkirja täpselt? AJ, avita!)

2007 või  2008

Trudi Canavan "The Magicians guild"
Trudi Canavan "The novice"
Trudi Canavan "The high Lord"
Knut Hamsun "Nälg"
Evelyn Waugh "Allakäik ja langus"
Solženitsõn "Vähktõvekorpus"
Stephen King "Laskur"

2008

Wells "Nähtamatu mees"
Fowles "Liblikapüüdja"
Milne "Karupoeg Puhh"
Nabokov "Kutse tapalavale"
Stephen King "Misery"
Iain Banks "The Algebraist"
Robert Asprin "Myth Adventures"
Zamjatin "Meie"
Fritz Riemann "Vananemise kunst"
Remarque "Lissaboni öö"
Margaret Atwood "Pime palgamõrvar"
Ishiguro "Päeva riismed"
Thomas Harris "Voonakeste vaikimine"
Thomas Harris "Hannibal rising"

2009

Oscar Wilde "Dorian Gray portree"
Edgar Laurence Doctorow "Ragtime"
Evelyn Waugh "Peotäis põrmu"
John Fowles "Maag"
Chuck Palahniuk "Lämbumine"
Stephen King "Carrie"
Stephen King "Mist"

Ehk lõpetan täna-homme selle:

Steinbeck "Me tusameele talv"

Kui keegi mäletab, et ma sel ajaperioodil olen midagi muud lugenud (nagunii olen. Ja kahtlemata sellest rõkanud), siis ärge hoidke seda enda teada ..

Mida ma veel ei mäleta ? Mida ma raamatukogust olen võtnud ?

Sellest kuidas jaanipäev teeb promo..

Käisin üle mõne aja taaskord maal. Noh, mitte päris "järgmine maja on kolme päeva tee"-maal, aga selles mandri-Eesti-keskpunkt-maal. Samas, seda on ennegi juhtunud. Meelde jäi aga hoopis üks (kui mõtlema hakata, siis nimetu) hääletaja, kes pakkus seltskonda ja õpetlikke lugusid (Adavere jaanipäevale sattumisest, vaene inime), laule (jaanipäevaks kõrguvast rohust, igast sõnast saab laulda!) ja nalja (näiteks leivaga kalastamise tänapäeva eripäradest) mõne armsa iroonianoodiga (oo, tal on oma bänd! kui ägee!) . Isegi kahju, et ma esivanematele olin lubanud näole anda, muidu oleks võinud hukka minna ja näiteks Tallinna-Märjamaa-Karksi-Nuia vms ringile minna. Oh, olen pidur. Vähemalt sai anonüümne hääletaja loodetavasti Adaverest kiiresti uuesti auto peale: mõne aja möödudes oli ta teeäärelt kadunud.. Whee.

Täna tagasiteel nautisin taaskord vabadust olla ebapraktiline. Milleks valida punktist A 70 km kaugusel asuvasse punkti B jõudmiseks lühim ja igav maantee, kui sa võid ootamatu tuju ajel leiutada käigult vähemalt kaks korda pikema marsruudi ;)

Sellest kuidas Tartus leidub kohti..

Komistasin täna õlipurgi otsa. Sellesama, mis sai Valgast bensukast ostetud eelmise ühiskondliku rõudtripi ajal. Hullasin sellega pisut käe-jala-ulatusse jäävate lukkude kallal, kaevasin välja veel teise purgi kahtlase mögaga ja hullasin veeeeel. Rõõmu kui palju ..

.. ja muuhulgas tekkis idee oma vanemad rattaid pisut kohendada. Teate küll – need kergemad, mida ma toas ühe ebamugava sadula jms vidinate küljes hoian. Need ei olnudki väga vaevatud, liikusid vabalt ja lärmita. Eriti pärast seda, kui ma sain õlinäpp olla ja oma õlipurgiga veel natuke hullata.

Pimeduse varjus läksin testringile.. Tähtvere, laululava, Betooni tänavale  (kas pole mitte ilus ja lilleline tänavanimi ?) ja sealt üle raudtee, et avastada, et ma ei ole MITTE KUNAGI käinud sealt paremale RAvila tänava kaugemas otsas. Oi-mulle-meeldivad sellised hetked – kergelt jahe, mustvalge laiguti valgustatud inimtühi ja sõidukiteta tundmatu (no, peaaegu) maailm, kuiv ja sile asfalt, taevas üksikute tumedate pilveräbalatega, sujuva üleminekuga tuhm-sinakast mustjashalliks. Mõni üksik täht sinna keskele.. ja vaikus. Ristmik. Vasakul tükk tühjust ja tee, mis hääbub metsamustaks seinaks. Paremal veel värsket tänavat tühjade parklate ja tootmishoonete vahel. Vahele pisut võsa ja põldu. Põllult tulijatele märk "anna teed". Veel pimedust. Ja tee lõpp. Asfaldi otsas mõned meetrid kruusa, siis kraav, tükk tühermaad ja mets. Must taaskord. Nagu päris.

Täna sattusin ka mingi müstilise hulkumise käigus Elva. Ja nägema mingit skeemikest Illi/Vitipalu matkaraja kohta. Ilmselt ma tahan kunagi lähiajal sinna jõuda. Lonkida näiteks see 15km ring läbi. Kui on huvilisi kaasa tulema, siis annab korraldada ..

Sellest, et mõned ei taha ära minna..

Veider, kuidas mõned inimesed tulevad ja lähevad ning sa kehitad õlgu ja mõtled: "So it is". Mõned teised aga tulevad ja lähevad ning sa jääd ühtelugu mõtlema, kas ta oli/on loll või on tal lihtsalt pohh või .. midagi muud. Ära tüütab!

Tahan ära. Valgusesse ja pimedusse. Kaugustesse ja lähedustesse. Pisut-värviline võlts keskpärasus ei sobi mulle.

(tuletage mulle meelde, et ma kunagi viimase ärapildid  haarata viitsiksin. Seal on näiteks üks tüüpiline kopp ja pildile mittejäädvustunud nõmemuusika :P)

soundtrack: Banco De Gaia - Glove Puppet (Vocal Version)

Sellest, et lämbumist ei tohiks unustada..

Ennemuistsel a'al (teatriskäigul) osutas E juhuslikult lähiulatuvas ajalehes reklaamile, kus oli kirjas et

LÄMBUMINE

on kinos. Kuna ma parasjagu lugesin vastavat teost, siis kogesin ühte O-momenti.

Ja sellest ajast peale püüan ma pingsalt mitte ära unustada sobilikul hetkel kino külastamist.

Btw, jalgpall on ikka ehe - Chelsea-Barcelona lõppes äsja - mäherdune draama!

Sellest vanameestejandist..

Ärgem mõistkem mind valesti - mul ei ole midagi deliiriumis vanakeste vastu. Isegi siis kui nad ainult ainult "mängult" hullavad seitsmendal korrusel kala püüda ja dromedari jahtida. Mul oleks nende üle siiralt hea meel. Mul aga ei ole hea meel, kui seda pikitakse labase teksti, peerunaljade ja arusaamatu massipsühhoosiga, et oleks hea ja lihtne. See ei ole veenev - need ei ole inimesed, see ei paku mõistmist ega äratundmist, veel vähem uut ja huvitavat allikmaterjali mõtisklemiseks. See oli lihtsalt jant oma ülimas keskpärasuses. Ilmselt see vaimustunud ovatsioone jagav bussitäis rahvast teadis ja märkas asju, mis minule kättesaamatuks jäid.. Taaskord. Ei mõista endiselt Kivirähki fenomeni..

Aga Viljandis käik oli tore, kuigi pisut liiga "sinna ja tagasi". Oleks pidanud initsiatiivi üles näitama ja teel kuskile ära kaduma. Suvi tuleb (lohutan ma ennast). Või läheb (järgmisel aastal ehk jälle). See on lahe, kuidas rahuloluks on vaja nii vähe: saada vaid mõneks tunniks Tartust välja. Säästuaeg, maivõi.

Tartus on minu päralt traditsiooniline õhtu : House. Mu little book of calm. Kuna ma olen alles teise hooaja keskel, siis juba ainuüksi teadmine, et mul jätkub seda veel kauaks , teeb tuju paremaks ..

Tänase osa paremad pärlid:

House (Wilson'i uks on lukus, House üritab sisse saada): "I know you're in there! I can hear you caring!"

Wilson: "Being miserable doesn't make you better than anybody else, House. It just makes you miserable."

soundtrack: static