Sellest, et Ära on alati tahtmise kaugusel..

Ehe näide laekus kolmapäeval, kui tööl olles kohtusin kollase kaevurtehnikaga ning kiirete läbirääkimiste järel tekkis soov Kaotsi (tuntakse ka kui Ära) minna. Nädala keskpaik, puuduv plaan ja ajakava – ei hakanud isegi oletama, et keegi tahaks assisteerida, seega viskasin lihtsalt magamiskoti ja raamatud kaasa ja läksin .. ei teadnud veel kuhu, aga ära.

Mingi hetk ma arvasin, et lahkun Valga poole (Lätti?), aga miskipärast sattusin hoopis Viljandi teeotsale, kus võtsin teenelise hääletaja peale, kes loomulikult tahtis Viljandisse saada ja suunas mind edasi Soomaale. Taaskord koht, kuhu ma polnud varem sattunud.. Ega ma seal eriti palju ringi ei luusinud (loe: karu ei kohanud). Taaskord noogutasin heakskiitvalt RMK puhkekohtade pihta (traditsiooniliselt – need puhkekohtade tegemise idee ja teostus on lihtsalt NII hea), vahetult enne pimedat komistasin ka "koprarajale", meenutades metsasoleku head tunnet. Minust on vist märkamatult wannabe-linnainimene saanud – ma satun metsa vaid mõned korrad aastas ja sedagi enamasti mõnele varemast tuntud või avalikult ja ettevalmistatud rajale. Ma tunnen puudust vabast metsas uitamisest.. Eriti tore oleks võõras mets koos hea kaardi ja kompassiga. Suurus võiks olla selline hea poolpäevaks äraeksimise võimalusega..

Plaanisin ka päris ühele rabarajale minna, aga see näis olevat liiga pikk ja oleks mind lauspimedasse jätnud enne kui ma poolele maalegi  oleks jõudnud. Rabad ja sood ei ole nii head kohad eksimiseks kui mets, seega jätsin vahele ja liiklesin veel rohkem Ära poole. Öine sõit regulaarses vihmas (külalisesinejaks kauge pikne) ja pimedas, orkestrit toitmas Morissoni plaadiga (Summertime!), sekka juhuslik mustavalgekirju lehm tee ääres metsas (wtf!). Hommikul avastasin end Tõstamaalt järgmise raba servast ja investeerisin seal oma aega põdrakärbsete kogumisse (juustesse ja riietesse, nagu harilikult). Muide, avastasin, et roolis olles ei ole väga mugav kuklas siiberdavaid seltsimehi taga ajada.

Randomijumal (või mõni tema kuri käsilane) tõi mind Saaremaale. Mõtlesin, lõpetasin Banksi ja võtsin Steinbecki. Samuel särab ja paljuneb.

Vahepeal käisin kohukesejahil ja Roomassaares luusimas. Miks Trts on nii vähe tuult! Tahan rohkem, tugevamat. Soe võib ka olla, aga see ei ole nii oluline. Komistasin korraks ka endisele prügimäele (tee sai otsa!) ja lugesin raamatut.. Siis leidsin juhuslikult (well, kaardi abiga tegelikult. Aga see oli minu idee!) Vilsandi kandis vaikse inimtühja (kuid linde pooltäis) ala. Inimesed olid lähikonnas küll kunagi olnud (sain grilli läbu koristada, jei :-( ). Ma ei saa endiselt aru, mida saavad mõelda inimesed kes jätavad mahlapakid ja plasttaldrikud randa kadakate vahele tuulele loopida ? Nad ei saa ilmselt midagi mõtelda, sest ma ei kujuta ette, et selliseks käitumiseks saaks olla mingitki ratsionaalset põhjust. Ma arvan, et nad on mõtlemissuutmatud.  Annaks randomijumal, et nad  leiaksid õnneliku otsa enne kui nad sigima jõuavad hakata (wishful thinking).
Elaval kujul näideti inimesi jägmise 24h jooksul õnneks vaid korra kilomeetri kaugusel paadiga merel mingi jahi juures käimas, aga isegi jaht kadus mingil hetkel ära nii salaja, et ma ei märganudki. Steinbeck ja mina ja Salinase org. Päike ja 19. sajandi algus it is. Cyrus koputab kepiga vastu puujalga ja jagab tarkust. Kellelgi Fordil on ka hullud ideed.

Vaheldust otsides komistasin järgmisel päeval Leisi lähedale RMK alale ja koristasin järgmist laagriplatsi. Suurem sopp oli kellegi poolt juba koristatud, seega noppisin ainult konisid, õllepudeli korke ja mingeid kahtlaseid topsikuid (päikesekreem?). Tegelikult on see tüütu, et ma kas koristan teiste inimeste soppa ja tunnen ennast halvasti, et ma pean enese hästitundmise asemel sellise asjaga üldse tegelema, või ma ei korista seda ja tunnen ennast halvasti, sest ma ei anna oma panust, et asi saaks parem. Ma vist olen oma esivanemate kasvatusest ikkagi midagi külge saanud.. Igatahes oli mul ka Steinbeck ja pisut Cabernet Sauvignon'i… ja Samuel on vana, ja uued kaksikud kordavad draamat.

"Hei, Robinson!"..
.. ja sellele järgnes käbe vanatädi, kes loitsude ja visandite kõrvalt tahtis minuga pisut heietada, mis oli kusjuur es päris huvitav. Kohati küll rohkem memuaar-loeng kui vestlus aga oma helgete hetkedega. Näiteks see, et ta näeb maa sees põlvepikkuseid inimesi, oskab lennata kui tahab, elab osaliselt predetermineeritud elu oma kaitseingli abil.. Pisut kurjadest loodusjõududest, mis raba ohustajatele avariisid korraldab. Nudistide-budistide ja teiste sensitiivide kamp pidavat huvitav olema ;)
Meenub ka lõbus lugu tema noorusajast balsameerituna Eesti Rahva Muuseumisse rahvariideid kandma jäämisest ja arutelu ühe maali ja selle pealkirja mõjust.
Pisut mõeldes, tean ma vist ka ta elulugu, üldjoontes. Aitäh, Neeme, meeldejääva kokkupuute eest. Järgmine toit on Steinbeck. Samuel on teisel pool, uus põlvkond veidraid, rumalaid ja lihtsalt õnnetuid. Lee hoiab kaine mõistuse lippu.

Järgmisel päeval liiklesin vaikselt igapäevaelu poole tagasi. Cathy jääb hätta ja Adam on .. noh, Adam.

850 km ja 75h. Äras käidud nagu naksti. Koju jõudes vaatasin üllatusega voodit – mul on selline asi olemas. Pärast kolme ööd pagasiruumis veetmist näis päris mitu sekundit uudse ideena ja positiivse üllatusena. Tartus sadas tegusalt vihma, seega läksin T-särgi väel välja jalutama, lonkisin ringi, külmtasin ja ligunesin. Sügis on siin, Toomel oli ainult üks inimene ja seegi ruttas toimekalt eemale - ei joonudki, ei urineerinudki kohtumaja seinale.

Kuum dušš, habemeajamine, roheline tee, pisut sobivat muusikat ja ees ootab uni. Hea.

Soundtrack: The Cure – Want

Sellest, et uut pleierit oleks vaja..

Üritasin oma 256MB pulgale eile pisut asju panna. Tulemuseks oli aga suur vaikus, pulka nagu poleks olemaski. Solidaarsusest keeldus ka kõrvalpordis olev kõvaketas oma andmeid näitamast. Fun. Kiire googel pakkus kaasaegsemaid alternatiive uueks orkestriks:

Näiteks Zune HD paistab päris tore instrument olevat. Ilus, touchscreen, 30h muusikakuulamist, wifi, 16/32GB flash, videovõimeline, HDMI väljund, 720p-suutlikkus, hea läbisaamine XBox'iga (mis on ka tore instrument) ja seejuures õhuke ja suhteliselt kerge. Tahan!

Lisaks veel Marketplace legaalse muusika/filmide/rakenduste ostmiseks ja wow:
Zune Pass - 15$ eest subscription legaalselt kuulata ja downloadida muusikat palju tahad, sisaldab ka 10 loo tasuta ostmist per kuu. Rõõm näha, et keegi mõtleb ka muusika tarbijate peale, selle asemel, et Tädimaalidele trahve määrata, The Pirate Bay ja analooge maha kakkuda, sundida ISP'sid klientide privaatsust rikkuma jms. Taoline subscription on parim viis nii tarbijad kui tootjad rahul hoida, nagu ma kindlasti juba korduvalt erinevatele inimestele jutustanud olen.

Laekus paraku ka kainenemishetk: Zune-platvormi ei ole EU'sse veel toodudki - ainult US. Või noh, pleierit müüakse Kanadas ka, aga ilma Zune MarketPlace'ta, mis võtab poole rõõmust ära. Seega ei ilusat asja ega muusikat mulle. Elagu ma aga oma 256MB yeppiga edasi.. Mis värk on ? Nii tahaks MSile raha anda, aga tema ei taha võtta. Oeh.

(P.S. Ennetan: Apple/iPod/iTunes on mulle subjektiivselt vastukarva. Väldiks neid kui leidub konkurentsivõimelisi alternatiive. Seal ju on, right?)

Aga nüüd ärasse. Maitea küll veel kuhu, aga kaugele.
Ega siit ei oleks näha ka.

Sellest, et suve festivalid said selleks korraks läbi..

Nädalavahetusel sai taaskord käidud Augustibluusil. Sel aastal sai ühes tükis sinna ja ühes tükis tagasi, kuid nende vahele jäänud aeg oli taaskord meeldiv - meeldivalt vähe rahvast (võrreldes näiteks YAÕS-üritustega), üllatavalt vihmavaba ilm ja rohkelt vaba aega, et linna peal lonkida, linnuses-raudteejaamas-tänaval muusikat kuulata, inimesi ja taevast vaadata..

Muusikaliselt olid Bullfrog Brown, Omar ja Soasepp band parimad, häirivaid kollektiive aga ei olnudki, kuigi raudteejaama asju kuulasin peaasjalikult eemalt, külg maas ja  pilk raamatus.

 

Pildid on siin, kui keegi peaks huvi tundma. Mulle nii meeldib oma elu keeruliseks teha: näiteks pildistada kaugelt ja/või pimedas ja/või paigal mittepüsivaid objekte ja/või käsitsi-fookusega :P Paar pilti mulle endale isegi meeldivad, meeldiks veel rohkem kui ma viitsiks neid sutsu lõikuda ja rihti ajada.. Andkem mulle andeks, et ma praegu ei viitsinud.

Tagasiteel sai pisut avastatud müstilisemaid teid. Näiteks ma polnud kunagi sõitnud Haapsalust Lihula peale, mis oli mõnus vähese liiklusega hea tee.. Pärnu-Jaagupist Kergu peale sai ka trügitud õilsas lootuses et see on minu atlase ilmumise ja tänapäeava vahel vähemalt osaliselt asfalteeritud, aga .. see ei olnud. Pigem oli üks hullemas seisus kruusateid, mida ma viimastel aastatel kohanud olen. Sinna ma enam ei lähe ;)

Päris lõbus oli ka Olustveres põrnitseda teelelangenud puud ja kujutleda, paljud selle allee puudest sama "tugevad" olla võivad ;)

Järgmisel aastal ilmselt tuleb jälle Haapsalu plaani võtta ja seda sõltumata sellest, kas või kes kaasa tuleb või kaasa tulemata jätab.

Sellest, et kaksteist on seljataga..

Minu jaoks lõppes täna Tartuff. Homme ja ülehomme saab tartus küll veel filme näha, aga kuna mina olen Haapsalus blues'i kaemas, siis ma vist ühtegi järelejäänud filmi vaatama naljalt ei jõua.

INGLISE KIRURG / THE ENGLISH SURGEON
Suurbritannia 2007

Sain ka Ateenas põrandal istudes filmivaatamise ära proovida. Ei olnud eriti mugav: jalgu sirutada ei saanud, sest ka ees istuti. Lisaks oli kaadris pidevalt pea ja pats. Lausa üllatav, et ma suutsin mingi hetk hakata sellest läbi/mööda nägema. Film oli pisut pettumus. Kahtlemata oli huvitav vaadata kuidas kolpa auke puuritakse ja käbe vanake heietab/targutab, kuid mingit tunnetust või teemassehaaramist ei tekkinud. See film, mis minuni jõudis oli kui vaid üks aken suurest majast - kahtlemata kirjeldab see pisut ka maja, aga väga väikest osa ja sedagi vaid ühest kindlast vaatenurgast. Vähe.

Andsin 3/5 - jälgitav, kuid puudustega.

TUVIKE – VIIMANE SUVI NÕUKOGUDE LIIDUS / LA PALOMA / GOLUBKA
Venemaa 2009

Nüri. Klišee. Ebausutav, häiriv ja selle kõige juures veel etteaimatav, sekka mõned "vaata, ütlen seda" tüüpkaadreid. Isegi ma ise ei usu, et see film oli nii kehv, nagu mulle praegu näib. Ilmselt oli asi selles, et ebasümpaatne peategelane suhtles ebasümpaatse teise peategelasega, millele pakkus vaheldust ebasümpaatsed kõrvaltegelased. Vist üks külatädike oli osav ka kuigi pigem ebasümpaatne. Film tekitas mõtteid aja kulgemisest - vaatasin kella.

Ma olen optimist ja loodan, et sel filmil oli ikkagi sügav sisu või emotsioon või midagigi - kõik läks minust mööda. Mis on mul puudu ?

Andsin hinnanguks 2/5, sest madalamat hinnet ei olnud.

ASTROPIA
Island, Soome, Suurbritannia 2007

Samuti mõõdukalt valus film, kuid vähemalt hõikas pilt iga natukese aja tagant välja "Hei, see on ju napakas, onju?!". Ilma selle filtri oleks ilmselt väga valus olnud: Beibe raske elu, badass sponsor vangi läinud ja olude sunnil nohikute koomiksi- ja RPG-maailma avastamine. Oh, ok, tegelikult oli ikkagi pisut valus, kuid fantasy-teema parodeerimine tuli tegelikult päris hästi välja.

Andsin hinnanguks 3/5, sest olks patt eelmise filmiga sama hinnangut jagada - ma ei vaadanud selle filmi ajal kordagi kella.

 

Pärliteta päevast hoolimata jättis Tartuff sel aastal päris hea mulje. Ilmselt eilse päeva filmide pärast, mis mulle kõik meeldisid. Tore on ka see, et ma suutsin ilma end liiga kurnatuna tundmata ära vaadata kõik 12 filmi, mis plaani sai võetud. Tartuffi-teema lõpetamiseks reklaamin ka ühte mõnusat klippi..

.. ja inimesed! Kellel võimalik, toetage TartuFFi, näiteks ülekandega. Tasuta lõunaid ei ole olemas, meile on lihtsalt antud endal valida, kui palju on see meie endi jaoks väärt. Üleskutse aususele iseenda vastu.

Soundtrack: Indigolapsed - Ma tulen teiselt poolt

Sellest, et üheksa on seljataga..

.. möödus jällegi üks päev.

RAHA TEGEMINE / LET´S MAKE MONEY
Austria 2008

Senistest Ateena-filmidest kõige parem, tehes just seda, mida dokumentaalilt tahaks - avastust, et midagi on korrast ära, ja sületäis lahtisi otsi, mis võivad olla probleemi ja/või lahendusega seotud. Sõltumata konkreetsest teemast (raha) oli olulisem üldisem situatsioon: balansseerimine pragmaatilisuse ja eetilise vahel. Rääkimata sellest, et ka need mõlemad äärmused ei ole kuigi selgepiirilised. Kuskil on ühisosa, kuskil on ühendi täiend. Kombineerides selle inimkonna mitmekesisusega, saab ennast tajuda veidras kompotis. Mul on pisut kahju, et mul ei olnud aega paartunnikest kuskil pingil istuda, vaadata suvalist tuules õõtsuvat puud ja mõelda, mida see kõik minu jaoks tähendab..

Andsin hinnanguks 5/5

MOSKVA, BELGIA / MOSCOW, BELGIUM / AANRIJDING IN MOSCOU
Belgia 2008

Väikesed inimesed väikeses maailmas oma veidruste, uskumise, tahtmiste, pettumuste, pseudo- ja pärisprobleemidega. Meeleheitlikkus oma haleduses. Õnneks piisavalt asiselt serveeritud ilusa pildi ja üllatavalt hea näitlejatööga.

Andsin hindeks 3/5, "Keskpärane" ei ole halb. Lihtsalt ma ei suuda anda kõrgemat hinnet asjale, mis mind häiris. Mis ütleb küll pigem midagi minu kohta, sest filmil oli rohkem mõju kui "keskpärasel" oleks olla tohtinud. Asjad ei pea olema positiivsed, et olla head.

LAASTATUD MAA / BADLANDS
USA 1973

Selle aja filmide kohta on mul väike eelarvamus, kuid see konkreetne teos oli särav! A little insane on hea koht olemiseks, see tagab mingi sisemise kindluse ja ütleks isegi rahu - nii veidralt kui see ka kõlab... ja loomulikult kokkupuude "päris" maailmaga. Või noh, teate küll - see maailm seal väljas. Austus! Usaldus! Reetmine kui ülim aususe vorm ja selle nii loomulik aktsepteerimine .. Ma tahaks seda filmi DVD'l kuskilt leida.

Andsin hindeks 5/5. Ei kahelnud hetkekski, kas maksimum ikka on sobilik hinnang.

Täna on hea päev.

soundtrack: Morcheeba - Part of the process

Sellest, et kuus on seljataga..

Eile öösel läksin kaotsi, otsisin koitu ja maandusin ennelõunaseks hommikusöögiks ühes väikelinnas veekogu ääres pargis raamatut lugedes.. Oi, kui keeruline on tsivilisatsiooni läheduses avalikus pargis/rannas leida kohta, kus meetri raadiuses ei oleks mingit sodi laiali.. Miks inimesed läbustavad ? Kui keeruline saab olla oma prügi kaasavõtmine kui prügikast on täis ? Mida mõtlevad seltsimehed, kes teeäärses puhkekohas pikniku käigus toidust vabaneva pakendi rõõmsalt puude alla vedelema jätavad? Kas suitsetajatele meeldib vaatepilt konide vahelt võrsuvate taimedega ?! Krt, tavapärane "loomaaed" on enamiku inimeste pihta liiga viisakas väljend.

Lõunaks olin Trts tagasi, kiire retk tööle, veel kiirem retk koju und tasa magama ja uus õhtu Tartuffiga..

KAARDISTADES TÜVIRAKU OTSINGUID: TERRA INCOGNITA / TERRA INCOGNITA: THE PERILS AND PROMISE OF STEM CELL RESEARCH
USA 2007

Toivo Maimetsa sissejuhatus oli hea. Tõenäoliselt paremgi kui film, mis ei olnud küll halb, kuid jättis pisut liiga kaootilise mulje, näidates kahte ratastooliinimest (loe: üks uuringutulemustest võitjate grupp), emotsionaalselt häirivalt seotud kunn-teadlast (loe: tõekuulutaja), kaks laboranti (loe: töölisklass) ja pastor/Bush (loe: alternatiivse tõe kuulutajad). Samas, vist oli see kaootilisus isegi hea, sest võimaldas "on-ju-meil-on-õigus"-tunnet tahaplaanile suruda ja lasta suvalistel mõtetel tekkida, olla ja minna..

Andsin hindeks 3/5 - aus keskpärasus.

VAIKNE PULM / SILENT WEDDING / NUNTA MUTA
Rumeenia, Luksemburg, Prantsusmaa 2008

Jantlikest momentidest hoolimata oli sel filmil mingi sisu ja "las ma räägin sulle ühe loo"-raam. See viimane meeldib mulle. Kiire meeldetuletus, et asjad ei juhtu niisama käigult vaid olulisem osa on see, mis meelde jääb ja kuidas seda tõlgendatakse.. Sekka mõned ilusad kaadrid ja paar atmosfäärilist muusikalist lõiku instrumentidega, mida ma nö koju ei osanud ajada. Meelde jäi aga hoopis vihm. Filmis. Ilus.

Andsin hindeks 4/5

LUCKY MILES – EKSINUD AUSTRAALIAS / LUCKY MILES
Austraalia 2007

Hunnik inimesi ebatradtitsioonilises keskkonnas, kus nad ei saa käituda harjumuste järgi, vaid peavad usaldama seda, mida nad ei usalda, ja käituma vahetumalt kui minusugune ratsionaalne põhjamaalane käituks. Sekka rohkelt tühja maastikku. Taaskord muidugi oli sündmustik absurdile lähenev ja jättis mulje pingutatusest kuid pildi ilu oli hea.

Andsin hindeks 5/5 - see ei olnud küll väärtfilm, aga vaieldamatult hea asi korra vaatamiseks.

---

Btw, täna lisandus ilma selle peale eriti mõtlemata minu sõnavarra uus väljend:
"Helendav Inimene" - Tartuffi vabatahtlik, kes jagab ja korjab kokku hindamislipikuid.

Mulle meeldib see elu, mida ma sel nädala elan .. raamat, filmid, mate, ärad, head inimesed, keda tihti ei näe jm.

Soundtrack: Anathema - Anyone, anywhere

Sellest, et kolm on seljataga..

Tartuffi esimene päev ..

TÖÖSTUSLIKUD MAASTIKUD / MANUFACTURED LANDSCAPES
Kanada 2006

Tartuffi ateena filmid on alati veidrad .. mis on vist hea dokfilmi eelduseks. Seekordne film rõhus, nagu kirjelduski vihjas, fotodele ja fotolikkusele. Ausalt üteldes ma olin üllatunud, et seal üldse mingi voiceover oli - ma olin peaaegu valmis poolteist tundi sõnatuid maastikke vaatama. Mingi tempo ja abihääl oli aga olemas ja tegi oma tööd.. Üldmulje jäi meeldiv, kuigi kuna ma sain istekoha rõdul, siis pidevalt käis mõttes läbi, et see oleks nii palju parem kui ekraan oleks suurem, selgem - ma tahtsin näha detaile suurel pildil, aga ei näinud. Ainult niipalju, et nad on olemas. Ja ei saa jätta märkimata seda meeldiv-pretensioonitut esitusviisi, mis ei tundunud "oi-oi"-näpuviibutus vaid lihtsalt liikuvad pildid asjadest, mis on.

Andsin hindeks 3/5

TANDOORI ARMASTUS / TANDOORI LOVE
Šveits, Saksamaa, Austria 2008

Raeplats oli rahvast paksult täis. Ma küll laekusin ausad 10 minutit enne algust, aga kohta istumiseks esimese 2/3 osas ei olnud. Selleks hetkeks, kui ma selles veendusin, oli ka ülejäänud kolmandik rahvast täis. Nii pop siis. Alguse värk. Kontorist sai haaratud tool (aitäh idee eest, K), mate näppu ja kolmanda rea vasaktiiba!

Film oli aga saast - mõttetuvõitu võlts jant tagasihoidlike näitlejate, stsenaariumi ja muusikaga. Rahvale aga näis meeldivat. Mitte et see mingi näitaja oleks, õnnetuseks ootuspärane. Positiivne nüanss oli veel napakas saksa keel, millest oli isegi sidesõnadest pea võimatu aru saada.

Andsin hindeks 2/5

MADE IN HUNGARY / MADE IN HUNGÁRIA
Ungari 2009

Ei saa väita, et mul 60-ndatega või tolle aja rock'n'rolliga väga palju positiivseid kogemusi oleks olnud, aga pärast mõõdukalt nüri kulinaariajanti haaras napaka huumoriga ungarikeelne pila üllatavalt hästi kaasa. Päris mitu korda sai naerda, muigamise kohti aga jagus pidevalt. Pilt oli ilus, heli niisamuti, tegevus ei taotlenud just originaalsuspreemiat, aga ei olnud ka 100% etteaimatav. Lisaväärtusena tõlgendamisruumi rebel-olemise eesmärkidest ja julgusest oma uskumise/õiguse eest seista..

Andsin hindeks 4/5 (no ei saa komöödiale täissilmi panna, kuigi hetkeks kaalusin).

... ja homme jälle!

Jei!

Sellest, et sel nädalal on õhtud sisustatud filmidega..

Täna tööle lonkides avastasin, et lisaks üleskaevatud Küüni (?) tänavale on raeplats samuti mingit träna täis tassitud. Selgus, et Hea Aegaliigutav Jumal on taaskord Tartuffi kohale toonud. Jei!

Kui varasematel aastatel oli 4 filmi päevas, siis tänavu ollakse tagasihoidlikumad ja vähendatakse koormust ühe filmi võrra.. kolm filmi peaks ju ometi jaksama ära vaadata ;) Jei!

.. ja südamlik kaastunne neile, kes Tartus ei ela. Või .. kui pisut mõtelda, siis ka neile, kes Augustibluusile plaanivad minna.. Plaani jääb siis ainult 12 filmi. D'mit!

soundtrack : Porcupine Tree - Lazarus.

Sellest, et blues on hea..

Ei saa ilma reklaamita. Eelmisel aastal sai külastatud Haapsalus sellist üritust nagu Augustibluus, mis lisaks uudsele kogemusele avarii näol pakkus ka muusikaliselt ja seltskondlikult päris meeldivat olemist. Õilsas lootuses, et sel aastal saab üritus sama meeldiv olema, käisin ja hankisin omale passi ..

(pilt: AJ)
Btw, praeguse seisuga on autos ka 1 vaba koht, kui keegi peaks veel  soovima ühineda..