Nendest, kes mulle seltsi pakkunud 2009/2010..

Viimati kokkuvõtet tegin, siis oli 2009. aasta pooleli, nüüd siis püüdsin terve aasta listi kokku saada: 

2009

Oscar Wilde "Dorian Gray portree"
Edgar Laurence Doctorow "Ragtime"
Evelyn Waugh "Peotäis põrmu"
John Fowles "Maag"
Chuck Palahniuk "Lämbumine"
Stephen King "Carrie"
Stephen King "Mist"
Steinbeck "Me tusameele talv"
Mati Unt “Sügisball”
John le Carré “Spioon kes pääses külma käest”
August Gailit “Üle rahutu vee”
Stephen King “Tulesüütaja”
Roger Zelazny “Teemärgid”
Steinbeck “Hiirtest ja inimestest”
Emil Tode “Piiririik”
Iain Banks “Wasp factory”
Steinbeck “Hommiku pool Eedenit”
Huxley “Hea uus ilm”
Thomas Mann “Doktor Faustus”

Möödunud aasta tuli uue lastekodu ja muid tegevusi mittesalliva uni-töö-uni-tsüklitega. Õnneks süvendas see ka mu ebasotsiaalsust, mistõttu raamatud päris unarusse ei jäänud..

2010

William Gibson “Neuromancer”
George Orwell “Loomade farm”
Jeanette Winterson “Tuletornipidamine”
Mihkel Mutt “Siseemigrant”
Graham Greene “Meie mees Havannas”
Ernest Hemingway “Hüvasti relvad”
Erich Maria Remarque “Lissaboni öö”
Susanna Clarke “Jonathan Strange & härra Norrell” I-III
Michael Ondaatje “Inglise patsient”
Steinbeck “Teekond Charley’ga”
Iain M. Banks “The player of games”
Iain M. Banks “Consider Phlebas”
Isaac Asimov “Teraskoopad”
Ene Mihkelson “Katkuhaud”
Ray Bradbury “We’ll always hava Paris”
Ernest Hemingway “Ja päike tõuseb”
Robert Walser “Jakob von Gunten”/”Jalutuskäik Kliest Thunis”
Norman Spinrad “Torgi Jack Barronit”
Birk Rohelend “Mu sõraline sõber”

Btw, enamik loetletud raamatuist on mu põrand-riiulil ka olemas kui keegi laenata soovib ..

Soundtrack: Dagö – Härra Sannikov

Sellest, kuidas marurahulikult ülbe olla..

Isiklik kogemus on ennegi jutlustanud, et Punase Raamatu sarja asjad on head. Kui siis sobivas meeleolus vastavaid müügiasutusi külastades komistad selle sarja raamatu otsa, mis teadmata põhjusel maksab vaid 35 krooni ja mille kirjelduses mainitakse, et autor on veetnud aega hullumajas, siis no kuidas sa jätad ostmata?! Nii sattus minu kätte raamat  "Jakob von Gunten. Jalutuskäik Kliest Thunis" Robert Walser'i sulest.

Aga see ei ole veel kõik (nagu Teleturu reklaamiski)! Osutus, et Jakob von Gunten on üks napakamatest viimasel ajal kohatud tegelastest. In a good way. Nimelt aristokraatlikust perekonnast pärit ego-ülejääkidega võsu, kes ütleb perekonna toest lahti ja asub õppima ülemteenriks veidras internaatkoolis. Lihtsalt nauditav on lugeda seda komplekti enesekesksest ülbusest tagasihoidlikkuse- ja märkamatusekuues, imetlemas ja põlates asju ja inimesi. Jakobi austuse ärateeninud inimesi premeerib ta nende regulaarse ärritamisega. Kas pole ilus? Ka tegevuspaik ja kaastegelased on huvitavad ja loovad pisut veider-müstilist (ehk veidi unenäolikkugi) atmosfääri.

Kindlasti teos, mida tuleb veel lugeda. Ehk isegi kümne lehe kaupa suvalisest kohast kui peaks vastav tuju tulema.

---

Teine lugu, "Jalutuskäik Kliest Thunis", polnud paha, aga vääääga aeglane ja ega te eriti ei kaotaks kui see ka lugemata jääks.

---

Btw, Cafe Noir on internetivaenulik asutus. Wifit ei paku ja kui ma soovitasin kaaluda muretsemist, siis sain teada, et polevat plaaniski. Et siis .. meh?! Mingi "hoiame tudengid eemal"-kampaania?